Carolina Ramos is a research associate at the Group of Psychiatry, Mental Health and Addictions, Vall d'Hebron Research Institute (VHIR), Barcelona (Spain), conducting studies in neurodevelopment disorders, especially in ADHD.
Depressiooni peetakse üheks kõige korduma kippuvamaks stressiga seotud vaimseks häireks, millel on ka kõige suurem mõju inimeste elukvaliteedile [1] [2]. Hinnanguliselt põeb depressiooni 4,4 % maailma populatsioonist, mis võrdub ligi 322 miljoni depressioonihaige inimesega [WHO].
Sümptomite alla kuuluvad depressiivne tuju, anhedoonia (võimetus tunda naudingut), ärrituvus, raskused keskendumisel ning söömis- ja magamismustrite muutused [3]. Lisaks seostatakse depressiooni psühholoogilise ja funktsionaalse võimekuse langusega, kognitiivsete puudustega, suurenenud suitsidaalse käitumisega ning kõrgema suremusega [4].
Laialt levinuima teooria kohaselt viitavad depressiivseid sümptomid vähenenud neurotransmitterite (serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin) tasemetele sünaptilistes piludes. Sünaptiline pilu on spetsiaalne ruum kahe neuroni vahel, läbi mille liiguvad närviimpulsid. Tänaseks tõstetakse neurotransmitterite taset farmakoloogiliselt, antidepressantidega. Hiljutised uuringud näitavad, et depressiooni põdevatel patsientidel on lisaks ajule muutunud kõhu mikrobioota [5] [6] [7], millest on nüüdseks saanud uus oluline uurimissuund depressiooni füsioloogia valdkonnas.
Mikrobioota uurimise üheks suunaks on soolestiku ja aju vaheline suhtlustelg. Nimetatud suhtlusrada on tähtis, keeruline ja kahesuunaline ning selles esinevad häired on märgatavad depressiooni põdevates patsientides [8]. Aju mõjutab seedetrakti ja soolestik omakorda aju stressiga seotud funktsioone [9]. Hiljutised avastused toonitavad, et depressioon ei ole vaid ajul põhinev vaimne häire, vaid pigem süsteemne ja soolestikuga tugevalt seotud nähtus.
Mikrobioota uurimine ja kirjeldamine võiks olla ka oluliseks neurofarmakoloogiliseks depressiooni sihtmärgiks. Ühes 2001. aastal tehtud uuringus kinnitati põletikuliste protsesside rolli depressiivsetes häiretes [10] ning hilisemad uuringud viitavad, et muutused soolestiku mikrobiootas (haigustest, stressi või muutunud toitumisest tingitud) võivad viia süsteemse põletikuni, mis ulatub kesknärvisüsteemi (CNS).
Lisaks on viidud läbi kliinilisi uuringuid probiootikutega, ehk inimese soolestikus elavate tervisesse panustavate mikroorganismidega, mis on kinnitanud, et probiootilised bakterid avaldavad positiivset mõju kesknärvisüsteemile ja nende manustamine võib parandada vaimset funktsiooni depressiooni ja muude vaimse tervise häiretega patsientidel [11]. Sellest võib järeldada, et mikrobioomi koostise muutmine võib soolestik-aju suhtlustelje kaudu mõjutada inimeste aju ja käitumist [12] [13]. Teised uuringud näitavad samuti, kuidas ravi probiootikumidega vähendab oluliselt depressiivset käitumist [14] ning probiootikume võtvad patsiendid on saanud antidepressantide võtmisele sarnaseid tulemusi [15].
Need leiud aitavad selgitada depessiooni patofüsioloogiat ning näitavad, kui vajalik on uute teraapia strateegiate uurimine ravi edendamiseks. Tulevikus on oluline depressiooni psühhiaatrias arvestada järjest kogunevate uute tulemustega [16] ning suunata uute ravimite välja töötamisel osa tähelepanust ka inimese mikrobioomi koostise täiustamisele.