By: Dr. Jeanette Mostert

Aju tervis

1) MõisteAju tervise all peetakse silmas seda, kui hästi aju toimib, mõistet kasutatakse „vaimse tervise“ sünonüümina. Aju tervist hinnatakse eelkõige käitumise, näiteks tavapäraste elusündmustega toimetuleku, aga ka arvutitestide kaudu. Aju uurimise meetodeid, nagu magnetresonantstomograafia ja elektroentsefalograafia, saab kasutada teatud juhtudel aju tervisliku seisundi hindamiseks, näiteks epilepsia diagnoosimiseks, ajukasvajate leidmiseks või ulatusliku närvikoe kao määramiseks. 2) KirjeldusMis on aju tervis? Kuidas aru saada, kas inimesel on terve aju? Sellele küsimusele polegi nii lihtne vastata. Enamasti mõeldakse terve aju all düsfunktsiooni puudumist. Seega, kui Teil pole vaimseid häireid või neuroloogilisi haigusi, on Teil tõenäoliselt terve aju. Terve aju ja hea vaimse tervisega...

By: New Brain Nutrition

Stress

Kujuta ette, et oled tööle hiljaks jäämas. Kella vaadates märkad, et oled bussile jõudmiseks veidi hilinenud: STRESS! Olukorraga kohanemiseks on vaja kiiresti jooksma hakata. Seetõttu hakkab su kehas toimuma mitmeid asju: süda hakkab kiiremini lööma, tunned end tugevamana ja kopsud saavad õhust rohkem hapnikku. See on normaalne stressivastus, mis tõstab sinu võimekust ja võimaldab kiirelt joosta. Selleks hetkeks, kui bussis maha istud taastub kõik normaalsele tasemele. Kirjeldatud viisil stressi kogemine on täiesti normaalne ja tervislik. Kui aga stressivastus ei lõppe bussi jõudmise järgselt või kui ümbritsev keskkond nõuab stressivastuse pikendamist, on tegemist halva stressiga. Kui keha ei tea, kuidas stressiga...

By: Dr. Larissa Niemeyer

Scizophrenia

1) Mõiste Skisofreenia on tõsine ja krooniline vaimne häire. Seda iseloomustavad häiritud mõtted, taju ja käitumine. Sümptomitel on negatiivne mõju enamikele funktsioonidele ja sotsiaalsetele olukordadele inimese elus. Skisofreenia ei viita “lõhestunud isiksusele” või dissotsiatiivsele identiteedi häirele, kuigi seda tihti avalikkuses ekslikult selliselt nimetatakse. 2) Kirjeldus Skisofreenia sümptomidSkisofreenia all kannatavate inimeste elus on perioodid, mil tundub, et nad on kaotanud kontakti reaalsusega ja nad kogevad maailma teistmoodi kui inimesed nende ümber. Skisofreenia sümptomid jagunevad kahte gruppi: positiivsed ja negatiivsed sümptomid. Positiivsed sümptomid on need, mis paistavad kõrvalseisjale “imelikud” või “ebanormaalsed”. Nende hulgas on paranoia ja pettekujutelmad ning erinevat tüüpi hallutsinatsioonid (näiteks...

By: Carolina Ramos

Depressioon

Depressiooni peetakse üheks kõige korduma kippuvamaks stressiga seotud vaimseks häireks, millel on ka kõige suurem mõju inimeste elukvaliteedile [1] [2]. Hinnanguliselt põeb depressiooni 4,4 % maailma populatsioonist, mis võrdub ligi 322 miljoni depressioonihaige inimesega [WHO]. Sümptomite alla kuuluvad depressiivne tuju, anhedoonia (võimetus tunda naudingut), ärrituvus, raskused keskendumisel ning söömis- ja magamismustrite muutused [3]. Lisaks seostatakse depressiooni psühholoogilise ja funktsionaalse võimekuse langusega, kognitiivsete puudustega, suurenenud suitsidaalse käitumisega ning kõrgema suremusega [4]. Laialt levinuima teooria kohaselt viitavad depressiivseid sümptomid vähenenud neurotransmitterite (serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin) tasemetele sünaptilistes piludes. Sünaptiline pilu on spetsiaalne ruum kahe neuroni vahel, läbi mille liiguvad närviimpulsid. Tänaseks tõstetakse...

By: Dr. Daan van Rooij

Kompulsiivsus

1) MõisteKompulsiivne käitumine on tung teha midagi, mida inimene tavaliselt teha ei tahaks või midagi sellist, millest ei ole mingisugust kasu või naudingut. Tihti põhineb kompulsiivne käitumine mitmekordsest sama tegevuse läbiviimisest või mõnest rituaalist, mille tegemine ei too mingisugust kasu või ei oma sisulist mõtet. 2) KirjeldusKompulsiivset käitumist saadavad tihti kompulsiivsed mõtted. Kompulsiivsed mõtted on kinnisideed või korduvad mõttemustrid, mis põhjustavad inimesele stressi või ärevust. Paljudel juhtudel, on kompulsiivse käitumise või rituaali eesmärgiks stressi maandamine ja kinnisideedest vabanemine. Kompulsiivsus muudab keeruliseks oma tegevuste üle kontrolli saavutamise, mis sarnaneb oma olemuselt väga impulsiivsusega. Nii kompulsiivsete kui ka impulsiivsete tegevuste puhul ei...

By: Alea Ruf

Ärevus

1) MõisteAmeerika Psühhiaatrite Liit (ingl k APA – American Psychological Association) defineerib ärevust kui “emotsiooni, millega kaasneb pinges olek, murelikud mõtted ja teatud füüsilised muutused nagu näiteks kõrgenenud vererõhk” [1]. Kuigi ärevust peetakse pigem ebameeldivaks emotsionaalseks seisundiks, on selle adaptiivseks funktsiooniks ohule vastamine ründa-või-põgene reaktsiooniga. Igaüks kogeb oma elus ärevust, kuid kui selle intensiivsus ja/või kestvus tundub kontrollimatu ja hakkab segama igapäevaelu, võib tegemist olla ärevushäirega. 2) KirjeldusÄrevus – adaptiivne vastus ohtudeleÄrevus on emotsioon, millega on kokku puutunud kõik inimesed. Ärevuse sümptomite alla kuuluvad muuhulgas suurenenud südamerütm, kiire hingamine, rahutus ning raskused keskendumisel ja uinumisel. Ärevuse tundmine on normaalne, kasulik...

By: Dr. Noèlia Fernàndez Castillo

Agressiivsus

1) MõisteAgressiivsus on füüsilist või verbaalset rünnakut või provokatsiooni sisaldav käitumine, mis on säilinud läbi evolutsiooni ning mida leidub kõigis loomades, kuna see on vajalik ellujäämiseks. Agressiivne käitumine annab eeliseid ellujäämiseks ja paaritumiseks, kuid võib lõppeda ka teistele liiga tegemise või isegi surmaga. Agressiivsel käitumisel on nii oma hind kui ka kasu ning mõlemad, nii madal kui kõrge agressiooni tase, on hädavajalikud elus püsimiseks. 2) KirjeldusInimeste agressiivset käitumist klassifitseeritakse tavaliselt reaktiivseks ja instrumentaalseks. Reaktiivne agressiivsus on emotsionaalne vastus ohule või millelegi, mida peetakse ohuks. Seda tuntakse tihti kui kuumaverelist agressiivsust, millega kaasnevad viha ja impulsiivsus. Proaktiivne (ennetav) agressiivsus on kaalutletud...

By: Prof. Liv Grimstvedt Kvalvik

Akiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)

1) MõisteAktiivsus- ja tähelepanuhäire lühemaks variandiks on rahvusvaheliselt tuntud akronüüm – ADHD (ingl. k. attention deficit hyperactivity disorder, eesti k. ATH – aktiivsus- ja tähelepanuhäire; Eestis kasutatakse ka termineid nagu üliaktiivsus ja hüperkineetiline häire). ATH on defineeritud kui neurobioloogilist häiret, mis on tingitud aju teatud piirkondade häiritud arengust, mis on tavaliselt alguse saanud juba lapsepõlvest. Aga ka täiskasvanutel võivad väljenduda samad probleemid ning neil võib samuti olla diagnoositud ATH. ATH-le omased tunnused on tähelepanematus, hüperaktiivsus ning impulsiivsus. Varem on nimetati aktiivsus- ja tähelepanuhäiret nimetatud ka ainult tähelepanuhäireks, ingl.k. attention deficit disorder – ADD). 2) KirjeldusATH-d määratletakse järgmiste iseloomulike sümptomite järgi...

Dr. Karina Rosales Ortiz
By: Dr. Karina Rosales Ortiz

Põletikulisi protsesse vähendavad toidud

Põletikulisi protsesse vähendavad toidud aitavad hoida kehas madalat põletiku taset, mistõttu peetakse neid tervisele, sh vaimsele tervisele kasulikuks. Põletik on organismi immuunsüsteemi reaktsioon keha ärritavatele teguritele. Kui immuunsüsteemi rünnatakse, siis kehas aktiveeruvad teatud molekulid (tsütokiinid), mis aitavad organismil põletikuga võidelda. Kas põletik on halb? Mida teeb põletik?Põletik ei ole alati halb, kuna põletiku eesmärk on kaitsta organismi. Mõningatel juhtudel, kui põletik on pikaaegne, näiteks kestab see aastaid, siis võib see kaasa tuua muid terviseprobleeme. Kahjulik on just tsütokiinide aktiivne transport ajju pikema ajaperioodi jooksul. Suur tsütokiinide aktiivsus põjustab mitmeid vaimseid terviseprobleeme, nt aktiivsustähelepanuhäire, autism, skisofreenia, depressioon, ärevus, bipolaarne häire, obsessiiv-kompulsiivne...

TERVISLIK TOITUMINE JA FÜÜSILINE TERVIS

Teaduslikud uuringud ja tõendus on näidanud, et toitumine võib suurendada või vähendada riski haigestuda kroonilistesse haigustesse nagu rasvumine, südamehaigused, diabeet, kõrge vererõhk, osteoporoos ja isegi mõned vähivormid. Neid kroonilisi haigusi nimetatakse „elustiili haigusteks“, kuna need tulenevad peamiselt halbadest ja harjumuspärastest elustiili valikutest, näiteks töödeldud toiduainete, liigse küllastunud rasvade, alkoholi ja nikotiini ning ebapiisava köögi- ja puuviljade tarbimisest. Tervist ja pikaealisust soodustavad tervislikud toiduvalikud ja toidulisandite valikud. Euroopa toidualase teabe nõukogu (ingl.k The European Food Information Council – EUFIC) on välja töötanud toidusoovitused, mis on kehtestatud paljudes Euroopa riikides ja milles on arvesse võetud riikide rahvuskultuuri, toidueelistusi ja toidu kättesaadavust. [1]...