By: Elena Koch

Treening

1) Definitsioon Treenimine (näiteks jooksmine või rattasõit) on füüsilise aktiivsuse alakategooria, mis kirjeldab igasugust skeletilihaste planeeritud ja struktureeritud füüsilist liikumist parandamaks kehalisi võimeid ning saavutamaks paremat tervist [1]. 2) Kirjeldus Treenimisega seotud mõisted on “füüsiline aktiivsus” ja “sport”. Füüsiline aktiivsus on treenimise ja spordi katustermin, mis kirjeldab igasugust skeletilihaste füüsilist liigutamist, millega kaasneb energiakulu (näiteks koristamine, trepist üles ronimine või jalutamine). Sellele vastandiks kirjeldab sport (näiteks jalgpalli või korvpalli mängimine) füüsilist aktiivsust, mis on struktureeritum kui treenimine, millel on kindlad reeglid ja eesmärk teistega võistelda või oma sooritust parandada [2]. Kasu tervisele Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO; 2010) kohaselt on treenimisest saadud...

By: Dr. Mirjam Bloemendaal

MIKROTOITAINED

1) Definitsioon Mikrotoitained on väikesed osakesed nagu vitamiinid ja mineraalid. Nad on olulised paljude organismi elutalitluste jaoks ning nende puudus võib põhjustada mitmesuguseid haigusi. Kuigi mõningaid mikrotoitaineid toodetakse ka teie kehas, tuleb enamikku neist vajalikuks koguseks toiduga saada. Tervislik ja mitmekesine toitumine on parim viis nende toitainete piisava koguse tagamiseks. 2) Kirjeldus Mikrotoitained on enamasti saadud teie toidust ja neid on vaja teie keha normaalseks toimimiseks, et ellu jääda, kasvada ja paljuneda. Mikrotoitained on näiteks sellised vitamiinid nagu A-, B-, C-, D-, E- ja K-vitamiin, mineraalainetest makroelemendid nagu kaltsium ja magneesium ning mikroelemendid (väiksemas koguses vajalikud mineraalained) nagu jood, raud...

By: Katre Sakala

Impulsiivsus

1) Mõiste Impulsiivsus on inimese kalduvus tegutseda kiirustades ja mõtlemata tegevuse tagajärgedele. Impulsiivset käitumist võiks kirjeldada kui muretut, enne-teen-pärast-mõtlen stiilis, liigselt riskeerivat ja olukorda sobimatut. Impulsiivsus on seotud isiksuse, temperamendi ja vaimse tervisega ja võib põhjustada ka tähelepanuprobleeme.Liigset impulsiivsus esineb mitmete psüühikahäirete korral – näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire, sõltuvushäired, bipolaarne häire, antisotsiaalne ja piirialane isiksushäire. 2) Kirjeldus Impulsiivsus (lad. k. impellere: lükkama, liikuma panema, edasi ajama) on mitmetahuline – see hõlmab endas läbimõtlematut, tagajärgedega arvestamatut käitumist, riskide võtmist ja liiga kerget segavatele stiimulitele reageerimist. Kas inimese impulsiivuse tase on liiga kõrge, sõltub sellest, kui palju see igapäevaelu segab, see omakorda...

By: Johanne Telnes Instanes

Hüperaktiivsus

1) Definitsioon Hüperaktiivsus on käitumisviis, mida iseloomustab liiga aktiivne käitumine, näiteks ülemäärased liigutused või aktiivsus. Kõige levinumad näited hüperaktiivsusest on mõõdutundetu jutustamine, nihelemine ja püsimatus. 2) Kirjeldus Hüperaktiivse käitumise määr on inimestel erinev ning see on n.ö dimensionaalne tunnus. Mõnedel inimestel avaldub hüperaktiivset käitumist palju, teistel vähe, enamusel keskmiselt. Näiteks on lapsed vanemate inimestega võrreldes loomupäraselt rohkem energilisemad ja hüperaktiivsemad ning mõned lapsed on hüperaktiivsemad kui teised. Mõningatel juhtudel võib kõrge hüperaktiivse käitumise tase olla inimese toimetulekut kahjustav – näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) puhul. Hüperaktiivsus on üks ATH põhitunnus ja on seotud kehva tähelepanuvõime ja suurema erutuvusega. ATH diagnostilises kriteeriumis...

By: Mandy Meijer

Epigeneetika

1) Definitsioon DNA sisaldab keharakkudele vajalikke juhiseid eluspüsimiseks. Iga rakk meie kehas ei täida samasuguseid ülesandeid, mistõttu kasutatakse eri rakkudes ka erinevaid DNA piirkondi. DNA keemilise struktuuri muutmine võimaldab rakul valida, millist piirkonda konkreetsel ajahetkel kasutakse. Selline struktuuri muutmine toimub „epigeneetiliselt”, Kreeka keelsest sõnast „epi”, mis tähendab „peal”. Seega peetakse epigeneetikaks DNA peal paiknevaid keemilisi struktuure, mis reguleerivad geeniekspressiooni (DNA teatud piirkonna kasutamist). 2) Näited Nii nagu erinevatel rakkudel on neile iseloomulik epigeneetika, on epigeneetilised mustrid unikaalsed ka igale indiviidile. Epigeneetika on mõjutatav keskkonnateguritest. See tähendab, et meid ümbritsev saab mõjutada meie rakkude funktsioneerimist! Siinkohal on väga heaks näiteks kokkupuude...

By: Dr. Jeanette Mostert

Aju tervis

1) MõisteAju tervise all peetakse silmas seda, kui hästi aju toimib, mõistet kasutatakse „vaimse tervise“ sünonüümina. Aju tervist hinnatakse eelkõige käitumise, näiteks tavapäraste elusündmustega toimetuleku, aga ka arvutitestide kaudu. Aju uurimise meetodeid, nagu magnetresonantstomograafia ja elektroentsefalograafia, saab kasutada teatud juhtudel aju tervisliku seisundi hindamiseks, näiteks epilepsia diagnoosimiseks, ajukasvajate leidmiseks või ulatusliku närvikoe kao määramiseks. 2) KirjeldusMis on aju tervis? Kuidas aru saada, kas inimesel on terve aju? Sellele küsimusele polegi nii lihtne vastata. Enamasti mõeldakse terve aju all düsfunktsiooni puudumist. Seega, kui Teil pole vaimseid häireid või neuroloogilisi haigusi, on Teil tõenäoliselt terve aju. Terve aju ja hea vaimse tervisega...

By: New Brain Nutrition

Stress

Kujuta ette, et oled tööle hiljaks jäämas. Kella vaadates märkad, et oled bussile jõudmiseks veidi hilinenud: STRESS! Olukorraga kohanemiseks on vaja kiiresti jooksma hakata. Seetõttu hakkab su kehas toimuma mitmeid asju: süda hakkab kiiremini lööma, tunned end tugevamana ja kopsud saavad õhust rohkem hapnikku. See on normaalne stressivastus, mis tõstab sinu võimekust ja võimaldab kiirelt joosta. Selleks hetkeks, kui bussis maha istud taastub kõik normaalsele tasemele. Kirjeldatud viisil stressi kogemine on täiesti normaalne ja tervislik. Kui aga stressivastus ei lõppe bussi jõudmise järgselt või kui ümbritsev keskkond nõuab stressivastuse pikendamist, on tegemist halva stressiga. Kui keha ei tea, kuidas stressiga...

By: Dr. Larissa Niemeyer

Scizophrenia

1) Mõiste Skisofreenia on tõsine ja krooniline vaimne häire. Seda iseloomustavad häiritud mõtted, taju ja käitumine. Sümptomitel on negatiivne mõju enamikele funktsioonidele ja sotsiaalsetele olukordadele inimese elus. Skisofreenia ei viita “lõhestunud isiksusele” või dissotsiatiivsele identiteedi häirele, kuigi seda tihti avalikkuses ekslikult selliselt nimetatakse. 2) Kirjeldus Skisofreenia sümptomidSkisofreenia all kannatavate inimeste elus on perioodid, mil tundub, et nad on kaotanud kontakti reaalsusega ja nad kogevad maailma teistmoodi kui inimesed nende ümber. Skisofreenia sümptomid jagunevad kahte gruppi: positiivsed ja negatiivsed sümptomid. Positiivsed sümptomid on need, mis paistavad kõrvalseisjale “imelikud” või “ebanormaalsed”. Nende hulgas on paranoia ja pettekujutelmad ning erinevat tüüpi hallutsinatsioonid (näiteks...

By: Carolina Ramos

Depressioon

Depressiooni peetakse üheks kõige korduma kippuvamaks stressiga seotud vaimseks häireks, millel on ka kõige suurem mõju inimeste elukvaliteedile [1] [2]. Hinnanguliselt põeb depressiooni 4,4 % maailma populatsioonist, mis võrdub ligi 322 miljoni depressioonihaige inimesega [WHO]. Sümptomite alla kuuluvad depressiivne tuju, anhedoonia (võimetus tunda naudingut), ärrituvus, raskused keskendumisel ning söömis- ja magamismustrite muutused [3]. Lisaks seostatakse depressiooni psühholoogilise ja funktsionaalse võimekuse langusega, kognitiivsete puudustega, suurenenud suitsidaalse käitumisega ning kõrgema suremusega [4]. Laialt levinuima teooria kohaselt viitavad depressiivseid sümptomid vähenenud neurotransmitterite (serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin) tasemetele sünaptilistes piludes. Sünaptiline pilu on spetsiaalne ruum kahe neuroni vahel, läbi mille liiguvad närviimpulsid. Tänaseks tõstetakse...

By: Dr. Daan van Rooij

Kompulsiivsus

1) MõisteKompulsiivne käitumine on tung teha midagi, mida inimene tavaliselt teha ei tahaks või midagi sellist, millest ei ole mingisugust kasu või naudingut. Tihti põhineb kompulsiivne käitumine mitmekordsest sama tegevuse läbiviimisest või mõnest rituaalist, mille tegemine ei too mingisugust kasu või ei oma sisulist mõtet. 2) KirjeldusKompulsiivset käitumist saadavad tihti kompulsiivsed mõtted. Kompulsiivsed mõtted on kinnisideed või korduvad mõttemustrid, mis põhjustavad inimesele stressi või ärevust. Paljudel juhtudel, on kompulsiivse käitumise või rituaali eesmärgiks stressi maandamine ja kinnisideedest vabanemine. Kompulsiivsus muudab keeruliseks oma tegevuste üle kontrolli saavutamise, mis sarnaneb oma olemuselt väga impulsiivsusega. Nii kompulsiivsete kui ka impulsiivsete tegevuste puhul ei...