Dr. Jeanette Mostert specializes in Cognitive Neuroscience and Biological Psychiatry and is the Dissemination Manager for several Horizon2020 projects, including CoCA, PRIME and Eat2BeNice/New Brain Nutrition.
1) Mõiste
Aju tervise all peetakse silmas seda, kui hästi aju toimib, mõistet kasutatakse „vaimse tervise“ sünonüümina. Aju tervist hinnatakse eelkõige käitumise, näiteks tavapäraste elusündmustega toimetuleku, aga ka arvutitestide kaudu. Aju uurimise meetodeid, nagu magnetresonantstomograafia ja elektroentsefalograafia, saab kasutada teatud juhtudel aju tervisliku seisundi hindamiseks, näiteks epilepsia diagnoosimiseks, ajukasvajate leidmiseks või ulatusliku närvikoe kao määramiseks.
2) Kirjeldus
Mis on aju tervis?
Kuidas aru saada, kas inimesel on terve aju? Sellele küsimusele polegi nii lihtne vastata. Enamasti mõeldakse terve aju all düsfunktsiooni puudumist. Seega, kui Teil pole vaimseid häireid või neuroloogilisi haigusi, on Teil tõenäoliselt terve aju. Terve aju ja hea vaimse tervisega inimene tuleb igapäevaelu sündmustega hästi toime, tunneb elust üldiselt rahulolu ja on võimeline ühiskonda panustama. Samas, head vaimset tervist ei tohiks segi ajada õnnetundega, muretult elust läbiseilamisega ega täieliku kontrollitundega oma elu üle. Ka terve ajuga inimesed tunnevad end aegajalt halvasti, kurvalt, õnnetuna ja vihaselt (https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4471980/). Terve aju ei tähenda sama, mis kõrge IQ või hea mälu, kuigi järsk IQ langus või mäluhäired võivad olla märgiks, et ajuga on midagi on valesti.
Kuidas oma aju eest hoolt kanda?
Üldjoontes sarnaneb aju tervise eest hoolitsemine keha eest hoole kandmisega: käige järjepidevalt trennis, toituge tervislikult, magage piisavalt ja vähendage stressi. Kognitiivseid funktsioone, nagu mälu, kiire ja efektiivne ühelt ülesandelt teisele ümberlülitumine, automaatsete reaktsioonide allasurumine ja loogiline järeldamine saab järjepideva harjutamise abil vähesel määral parendada. Mõnes mõttes on aju nagu lihas – see püsib töökorras kui seda kasutada.
Toidud, mis mis mõjuvad aju tervisele hästi
Nagu ülejäänud keha, vajab ka aju toimimiseks toitaineid. Tervislik ja tasakaalustud toitumine on parim viis tagada ajule kõik esmavajalikud toitained. Vahemeremaade dieet on üks näide tervislikest toitumisviisidest. Selle dieedi korral süüakse ohtralt puuvilja, köögivilja, kaunvilju, täisteratooteid, pähkleid ja külmpressitud oliiviõli – need sisaldavad ajutegevuseks vajalikke rasvu, vitamiine ja mineraale. Selle toitumisviisi üks osa on ka rasvase kala regulaarne, nt. korra nädalas, söömine. Rasvased kalad, nagu näiteks lõhe, makrell, heeringas, anšoovis, sardiinid, (eestis ka kilu ja räim) sisaldavad suures koguses omega-3 rasvhappeid. Need nn. „head rasvad“ on normaalseks aju toimimiseks möödapääsmatud (https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2805706/). Neile, kes kala ei söö – linaseemned on samuti väga hea omega-3 rasvhapete allikas.
Vahemeremaade toitumisviisi seostatakse madalama Alzheimeri tõve ja depressiooni riskiga (https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30254236/; https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24164735/). Samas, enamus uuringuid, mis toitumise ja vaimse tervise seostega tegelevad, on olemuselt vaatlused – inimeste hulgas, kes ütlesid, et söövad Vahemere toitumisviisist lähtuvalt, oli vähem Alzheimeri tõve ja depressioonidiagnoose võrreldes nendega, kes mõnel muul viisil toitusid. Selline uuring ei erista võimalikke põhjusi, mis tulemuseni võivad viia – nt sotsiaalsed-majandusliku või geneetilised. Eat2beNICE projekti raames mõõdetakse Vahemere toitumisviisi mõju kliinilises uuringus, et teha kindlaks selle toitumisviisi ja vaimse tervise vahelised põhjuslikud seosed.
Toidulisandid ja vitamiinid aju tervise tagamiseks
Lisaks tervislikule toitumisviisile on mõnikord kasulik võtta toidulisandina vitamiinitablette. Aga kui Te toitute tervislikult ja vaimse tervise probleeme pole, siis toidulisandite tarbimine Teie aju tervist väga palju paremaks ei muuda. Teisest küljest, vaimsete häirete all kannatavatele inimestele võib mõnel juhul toidulisandetest kasu olla (https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6732706/). Enne, kui saame hakata ulatuslikult toidulisandeid vaimsete häiretega inimestele välja kirjutama, peaksime paremini aru saama mis mehhanismide kaudu need aju toimimist mõjutavad. Nii saaksime otsustada kellel ja millistest toidulisanditest ja vitamiinidest kasu oleks. Eat2beNICE konsortsiumis uuritakse laia valikut toidulisandeid kõrge impulsiivsusega inimeste (nt aktiivsus- tähelepanuhäire, bipolarne häire) lisaravimina.