New Brain Nutrition is the public dissemination effort of Eat2beNICE, a consortium of 18 European universities, hospitals and agencies doing research on the connections between nutrition, lifestyle and mental health.
Kujuta ette, et oled tööle hiljaks jäämas. Kella vaadates märkad, et oled bussile jõudmiseks veidi hilinenud: STRESS! Olukorraga kohanemiseks on vaja kiiresti jooksma hakata. Seetõttu hakkab su kehas toimuma mitmeid asju: süda hakkab kiiremini lööma, tunned end tugevamana ja kopsud saavad õhust rohkem hapnikku. See on normaalne stressivastus, mis tõstab sinu võimekust ja võimaldab kiirelt joosta. Selleks hetkeks, kui bussis maha istud taastub kõik normaalsele tasemele. Kirjeldatud viisil stressi kogemine on täiesti normaalne ja tervislik.
Kui aga stressivastus ei lõppe bussi jõudmise järgselt või kui ümbritsev keskkond nõuab stressivastuse pikendamist, on tegemist halva stressiga. Kui keha ei tea, kuidas stressiga toime tulla, võib tekkida liigset stressi, mis mõjutab kogu organismi. Täpne mõju sõltub indiviidist, kuid tavalisteks märkideks on:
Pea meeles, et igaüks kogeb stressi erinevalt ja igaühe keha reageerib stressile omamoodi.
Kuid õnneks on ka teada, kuidas stressi leevendada.
Kõige parem viis on anda ajule puhkust. Seda võib saavutada läbi sportimise. Tegemist ei pea olema ekstreemspordiga, ka mõnusast jalutuskäigust õues piisab. Jooga ja meditatsiooni harjutamine on samuti hea viis stressi maandamiseks, samamoodi oma mõtete üles kirjutamine. Tuge võib otsida ka teistest inimestest: armastatutega aja veetmine, naermine, kaisutamine, musitamine ja seks aitavad mõtetel (ja kehal) lõõgastuda. Viimaseks, ka hea toit aitab stressi ja ärevaid tundeid vabastada. Uurijad Eat2BeNICE projektis on eriti huvitatud toidu mõjust vaimsele tervisele, nagu näiteks stressile või posttraumaatilisele stressihäirele (ingl k PTSD – post-traumatic stress disorder).
Kahjuks kogevad mõned inimesed elus kohutavaid stressi tekitavaid sündmuseid nagu näiteks armastatu surm, kuriteo ohvriks olemine. Pärast sellist sündmust võivad inimesed tunda koonilist närvilisust, ärevust, sundmeenutusi sündmusest, insomniat või kontollimatuid mõtteid. On täiesti normaalne tunda lühiajalist hirmu ning kogeda stressi. Samas, mõned inimesed tunnevad hirmu edasi veel kuid või aastaid, mille järel võib välja kujuneda PTSD. PTSD mõjutab igapäeva- ja sotsiaalelu ning normaalselt funktsioneerimist koolis ja/või tööl. Selle tulemusena esineb PTSD tihti koos depressiooni ja uimastite kuritarvitamisega (näiteks narkootikumide ja alkoholiga). Seetõttu on väga oluline ära tunda PTSD sümptomite esinemist ning otsida abi võimalikult varakult.