Toitumine ja vaimne tervis

Vaimne tervis on indiviidi heaoluseisund, võime produktiivselt funktsioneerida nii tööl, kodus, kui kogukonnas ning tulla toime tavapärase, igapäevaeluga kaasneva stressiga (1). Vaimne tervis on ka oskus kontrollida oma mõtteid, emotsioone, käitumist, füüsilist ja vaimset heaolu ning mõjutada oma elamistingimusi, sotsiaalset ja töökeskkonda. Vaimse tervise kohta saad pikemalt lugeda siit.

Vaimne tervis on oluline osa meie üldisest tervisest. Terviseks ei nimetata mitte ainult haiguse puudumist, vaid tervis lubab inimesel elada pikka ja täisväärtuslikku elu, võimaldab tegutseda efektiivselt, rahuldada põhivajadusi ja saavutada oma eesmärke.

Kui vaimse tervise probleemid põhjustavad inimesele suurt stressi ja kahjustusi, räägime vaimse tervise häirest. Sellisel juhul peaks abi otsima spetsialisti käest, täpselt nagu muude haiguste puhul.
Vaimse tervise häired on jaotatud erinevateks kategooriateks, mis põhinevad käitumuslikel ja emotsionaalsetel sümptomitel.

1. Ärevushäired
2. Käitumishäired
3. Söömishäired
4. Sõltuvushäired
5. Meeleoluhäired
6. Obsessiiv-kompulsiivsed häired
7. Isiksushäired
8. Psühhootilised häired
9. Suitsidaalne käitumine
10. Trauma ja stressiga seotud häired

Vaimse tervise häired võivad tekkida või halveneda mitmete tegurite koosmõjus hõlmates perekondlikke tegureid, sündmuseid varasest lapsepõlvest, pärilikkust, sotsiaalmajanduslikku olukorda, keskkondlikke tingimusi, traumasid ja ebafunktsionaalset elustiili.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel vaimse tervise häirega inimeste arv maailmas tõuseb: „Vaimse tervise häirega inimeste arv kasvab ning see avaldab mõju tervisele, sotsiaalsetele ja inimõigustele ning majandusele kõikides maailma riikides“. Ei ole päris selge, kas kasvutendents tuleneb parematest diagnoosimisvõimalustest, muutustest keskkonnas või geenides, maailma rahvastiku vananemisest ja eluea kasvamisest või majanduslikest ja poliitilistest pingetest.

Eat2beNICE projekti raames tehtud uuringud keskenduvad impulsiivsusele ja kompulsiivsusele. Mitteadaptiivne või kontrollimatu impulsiivsus ja kompulsiivsus on osised mitmes vaimse tervise häires, nagu näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire, bipolaarne häire, sõltuvusainete kuritarvitamine, söömishäire, obsessiiv-kompulsiivne häire ja autism. Kõrge impulsiivsus ja kompulsiivsus võivad olla väga kahjulikud seetõttu, et suurendavad kuritegevuse, vigastuste ja suremuse riski (5).
Impulsiivsust defineeritakse kui kalduvust tegutseda kiiresti ja etteennustamatult ning tagajärgede pärast muretsemata (6–7). Impulsiivsusest saad lugeda rohkem siit. Kompulsiivsuseks nimetatakse „korduvat ja funktsionaalselt kahjustavat avalikku või varjatud käitumist, millel puudub adaptiivne funktsioon ja mida sooritatakse harjumuspärasel või stereotüüpsel moel vastavalt rigiidsetele reeglitele või tajutud negatiivsete tagajärgede vältimiseks“ (8). Kompulsiivsusest saab rohkem lugeda siit.
Kuigi esmapilgul tunduvad impulsiivsus ja kompulsiivsus olevat midagi väga erinevat, on nende ühiseks jooneks „kontrolli puudumine“ ning arvatakse, et neil on ühised neuronaalsed mehhanismid, mis hõlmavad düsfunktsionaalset mõtete ja käitumiste pidurdamist (9). Teame praegu üsna vähe sellest, kuidas vähendada impulsiivsust ja kompulsiivsust või kaitsta inimesi nende joonte süvenemise eest. Seepärast uurime Eat2beNICE projektiga toitumise, sotsiaalmajandusliku seisundi ja geenide rolli impulsiivsuse ja kompulsiivsusega seotud probleemide arenemisel ja ennetamisel.

Meeste ja naiste vahel on palju erinevusi ning need erinevused on täheldatavad ka paljudes psühhiaatrilistes ja sotsiaalselt probleemsetes käitumistes nagu agressiivsus, seadusevastane käitumine, uimastite tarvitamine ja hasartmängurlus. Suuri meeste ja naiste gruppe võrreldes on märgata, et mehi paeluvad sellised käitumisviisid rohkem: mehed on tasudest rohkem huvitunud, nad on riskeerivamad, suudavad oma käitumist vähem pidurdada, eelistavad kohest tasu kaugemale tasule ja jätkavad tõenäolisemalt oma ebakohast käitumist (10).
Kõrge levimuse tõttu on mitteadaptiivset impulsiivsust uuritud peamiselt meestel ning naised on jäänud ses osas tagaplaanile. Kui me aga mõistame paremini soospetsiifilisi bioloogilisi faktoreid, mis nendes käitumisviisides rolli mängivad, saaksime välja mõelda paremaid sekkumismeetodeid. Teame tänaseni väga vähe soolistest erinevustest toitumises ja elustiilis ning sellest, kuidas toitumine ja elustiil võivad käitumisele soospetsiifilist mõju avaldada. Seepärast keskenduvad Eat2beNICE konsortsiumi uuringud tugevalt meeste ja naiste vahelistele erinevustele uurides kuidas toitumine ja elustiil mõjutavad impulsiivsust ja kompulsiivsust.

Toitumise ja elustiili mõjust vaimsele tervisele on väga palju teaduskirjandust, vt näiteks tervislik toitumine.
Enne seda, kui toitumist kasutada ravina, on seda vaja hoolikalt kliiniliste katsetustega testida. Eat2beNICE konsortsiumis keskendume innovatiivsetele uuringutele ja kliinilistele katsetele, käsitlemaks toitumise, elustiili ja vaimse tervise vahelist sidet.