Kompulsiivsus

Dr. Daan van Rooij
About the Author

Dr. Daan van Rooij is a neuroscientist working at the Donders Centre for Cognitive Neuroimaging in Nijmegen (the Netherlands). He specializes in neuroimaging and genetics research and is currently investigating the effects of nutrition on the brain in kids with ADHD.


1) Mõiste
Kompulsiivne käitumine on tung teha midagi, mida inimene tavaliselt teha ei tahaks või midagi sellist, millest ei ole mingisugust kasu või naudingut. Tihti põhineb kompulsiivne käitumine mitmekordsest sama tegevuse läbiviimisest või mõnest rituaalist, mille tegemine ei too mingisugust kasu või ei oma sisulist mõtet.


2) Kirjeldus
Kompulsiivset käitumist saadavad tihti kompulsiivsed mõtted. Kompulsiivsed mõtted on kinnisideed või korduvad mõttemustrid, mis põhjustavad inimesele stressi või ärevust. Paljudel juhtudel, on kompulsiivse käitumise või rituaali eesmärgiks stressi maandamine ja kinnisideedest vabanemine.

Kompulsiivsus muudab keeruliseks oma tegevuste üle kontrolli saavutamise, mis sarnaneb oma olemuselt väga impulsiivsusega. Nii kompulsiivsete kui ka impulsiivsete tegevuste puhul ei suuda inimene end takistada midagi tegemast või ütlemast.

Kompulsiivne käitumine võib olla seotud vaimse häirega. Siinkohal on tavapäraseks näites obsessiiv-kompulsiivne häire (ingl k OCD – Obsessive Compulsive Disorder), mida iseloomustavad tõsised kinnismõtted ja korduvad käitumised, mis takistavad inimese normaalselt funktsioneerimist. Kompulsiivsed mõtted ja käitumused esinevad tihti ka teistes häiretes. Näiteks on autismispektri häirega patsientidel tihti väga spetsiifilised, piiratud huvid ühes konkreetses teemavaldkonnas, sarnaselt kompulsiivsetele “kinnisideedele”. Samuti esineb neil kompulsiivsusele sarnased korduva iseloomuga käitumismustrid. Sõltuvushäirega indiviidide tegevused võivad samuti olla ritualiseeritud ja ebaratsionaalsed, toomata sõltlasele mingit tegelikku rahuldust.

Kompulsiivsete mõtete või käitumise all kannatavatele inimestetele pakutakse ravi mitmel erineval viisil. Näiteks on leitud, et abiks on kognitiivne käitumisteraapia ning eksponeerimisteraapia. Samuti kasutatakse mõningatel juhtudel ravimeid. OCD ravimine ei pruugi lõppeda täieliku tervenemisega. Peamiselt keskendutakse sümptomite kontrolli alla saamisele, et need ei takistaks patsiendi igapäevaelu.

Meie uurime Eat2beNICE projektis, kas erinevate vitamiinide ja mineraalidega toidulisandid aitavad vähendada kompulsiivset käitumist (lisaks impulsiivsele ja agressiivsele käitumisele) ADHD-ga lastel. Toidulisandeid manustatakse lastele lisaks nende tavapärasele ravile.