Mirjam Bloemendaal, is a neuropsychologist by training and obtained a Ph.D. in cognitive neuroimaging by studying cognitive aging using pharmacological and nutritional interventions. She is interested in the effect of physiological processes on mental health and behavioral performance.
1) Definitsioon
Mikrotoitained on väikesed osakesed nagu vitamiinid ja mineraalid. Nad on olulised paljude organismi elutalitluste jaoks ning nende puudus võib põhjustada mitmesuguseid haigusi. Kuigi mõningaid mikrotoitaineid toodetakse ka teie kehas, tuleb enamikku neist vajalikuks koguseks toiduga saada. Tervislik ja mitmekesine toitumine on parim viis nende toitainete piisava koguse tagamiseks.
2) Kirjeldus
Mikrotoitained on enamasti saadud teie toidust ja neid on vaja teie keha normaalseks toimimiseks, et ellu jääda, kasvada ja paljuneda. Mikrotoitained on näiteks sellised vitamiinid nagu A-, B-, C-, D-, E- ja K-vitamiin, mineraalainetest makroelemendid nagu kaltsium ja magneesium ning mikroelemendid (väiksemas koguses vajalikud mineraalained) nagu jood, raud ja tsink. Erinevalt makrotoitainetest, nagu valgud, süsivesikud ja rasvad, on mikrotoitained väga väikesed ja moodustavad igapäevasest toidust vähem kui 1 grammi. Tegelikult võivad suured kontsentratsioonid olla mürgised.
Asendamatud toitained
Enamik mikrotoitaineid on “asendamatud toitained”, mis tähendab, et neid tuleks saada toiduga. Keha suudab toota ainult mõningaid mikrotoitaineid, kuid mitte piisavas koguses [1]. Näiteks D-vitamiin, mida toodetakse nahas, ning K2-vitamiin ja biotiin, mida toodab soolestiku mikrobioota.
Ainevahetusprotsessid inimestel (ja kõigis organismides) sõltuvad mikrotoitainete saadavusest. Nad osalevad näiteks luu- ja koe-rakkude kasvus ja diferentseerumises ning nt hormoonide ja aminohapete biosünteesis. Mitmekesine toitumine annab teile piisavalt mikrotoitaineid ja hoiab teid tervena. Sellele vaatamata võib mõnel juhul defitsiit tekkida, näiteks arengumaades ja olulisemates eluetappides, nagu varajane areng, rasedus või vanadus. Mikrotoitainete defitsiidil võib olla tervisele suur mõju, ulatudes somaatilistest haigustest kuni vaimupuudeni. Sel põhjusel on mõned mikrotoitained Maailma Terviseorganisatsiooni poolt välja toodud “asendamatute ravimitena” [2].
Näiteks folaat (B-grupi vitamiin) on oluline punaste vereliblede ja nukleotiidide moodustamiseks, DNA ehitusplokkideks. Folaadi defitsiit võib põhjustada aneemiat koos väsimuse sümptomitega ja on seotud (läbi rolli homotsüsteiini lagundamisel) vananemisega seotud haigustega, nagu dementsus ja südame-veresoonkonna probleemid [3]. Folaadil on ka oluline roll loote kesknärvisüsteemi normaalses arengus emakas [4]. Rasedatel ja imetavatel naistel soovitatakse toidulisandina folaati [5]. Rohelised köögiviljad, nagu spinat, sisaldavad rohkesti folaate, kuid see on üsna ebastabiilne, mis tähendab, et säilitamise ja toidu valmistamise ajal folaat laguneb.
Kaltsium, inimkehas kõige rikkalikum mineraal, osaleb paljudes organismi elutalitlustes, nagu vere hüübimine, lihaste talitlus, närviülekanne [6]. Ebapiisav kaltsiumisisaldus võib põhjustada lihasvalusid, väsimust, naha- ja küüneprobleeme ning luude ja hammaste pikaajalist dekaltsifikatsiooni. Täpsemalt, vanemas eas vajab keha rohkem kaltsiumi, et vältida hapraid lihaseid ja luid. Seetõttu soovitatakse eakatel suurendada kaltsiumi tarbimist piimatoodete, lehtköögiviljade, pähklite või sojaubade abil.
Jood osaleb kilpnäärmehormoonide tootmises. Joodipuudus võib tekkida merest kaugel asuvates piirkondades, kus pinnas sisaldab vähe joodi. See võib põhjustada intellektipuude ja kilpnäärmeprobleeme. Joodi lisamine köögisoolale on osutunud odavaks ja tõhusaks viisiks jooditarbimise suurendamiseks kogu maailmas [7].
Mikrotoitainete puudusel võib olla laastav mõju närvisüsteemi arengule, näiteks joodivaesel dieedil, mille tulemuseks on intellektuaalne puue. Eat2BeNICE konsortsiumi üks eesmärke on testida toitumise ja mikrotoitainete mõju vaimsele tervisele ja ADHD-ga seotud probleemsele käitumisele. Tõepoolest, vitamiinipuuduse ja muude närvisüsteemi arenguhäirete, nagu ADHD, vahel võib olla seos. Näiteks (ema) D-vitamiini tase ja mitmete B-vitamiinide tase on leitud ADHD-ga patsientidel olevat normaalsest madalamal tasemel. Seda, kas tervislikud toitumisharjumused ja/või mikrotoitainete lisamine aitavad ADHD sümptomeid vähendada, tuleb kontrollida randomiseeritud platseebokontrolliga uuringutes, nagu see on osa Eat2BeNICE konsortsiumist.