Teaduslikud uuringud ja tõendus on näidanud, et toitumine võib suurendada või vähendada riski haigestuda kroonilistesse haigustesse nagu rasvumine, südamehaigused, diabeet, kõrge vererõhk, osteoporoos ja isegi mõned vähivormid. Neid kroonilisi haigusi nimetatakse „elustiili haigusteks“, kuna need tulenevad peamiselt halbadest ja harjumuspärastest elustiili valikutest, näiteks töödeldud toiduainete, liigse küllastunud rasvade, alkoholi ja nikotiini ning ebapiisava köögi- ja puuviljade tarbimisest. Tervist ja pikaealisust soodustavad tervislikud toiduvalikud ja toidulisandite valikud. Euroopa toidualase teabe nõukogu (ingl.k The European Food Information Council – EUFIC) on välja töötanud toidusoovitused, mis on kehtestatud paljudes Euroopa riikides ja milles on arvesse võetud riikide rahvuskultuuri, toidueelistusi ja toidu kättesaadavust. [1].
Tavapärased soovitused hõlmavad rohket puuviljade, köögiviljade ja komplekssete süsivesikute (nt täisteratooted, puuviljad, köögiviljad, kaunviljad – süsivesikute lagundamisprotsess on komplekssete süsivesikute puhul aeglasem kui lihtsate süsivesikute, nt sai, makaronid, kondiitritooted puhul ehk et nad on madalama glükeemilise indeksiga ja glükoos vabaneb seedimisel vereringesse aeglasemalt) söömist ning vähem küllastunud rasvhappeid, soola ja suhkrut sisaldavate toitude valimist. Kuigi üksikasjad võivad riikide ja kultuuride vahel erineda, on kõigi Euroopa soovituste vahel palju sarnasusi. [2].
TOIDUSOOVITUSED
Praktiliselt kõik Euroopa toidusoovitused sisaldavad sarnaseid kategooriaid lihtsamaks mõistmiseks.
Järgmine näide pärineb Kreekast: Vahemeremaade dieedi toidupüramiid:
Köögiviljad: sööge erinevaid rohelisi ja lehtköögivilju. Soovituslik on piirata kartulite tarbimist, kuna nad sisaldavad kiiresti lagundatavat tärklist, millel on veresuhkrule sama mõju kui rafineeritud teraviljatoodetel (toiduainete tootja poolt töödeldud, mille käigus on oluliselt vähenenud toote vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus) ja maiustustel. Lühiajaliselt põhjustavad need veresuhkru ja insuliini kõikumisi, mis põhjustavad nälga ja ülesöömist ning pikemas perspektiivis kehakaalu tõusu, II tüüpi diabeeti, südamehaigusi ja muid kroonilisi häireid.
Puuviljad: valige iga päev erinevaid värve puuvilju.
Täisteratooted: tarbige täisteratooteid (kaerahelbed, täisteraleib ja pruun riis). Töödeldud teraviljad sisaldavad sarnaselt kartulile palju tärklist ja tekitavad veresuhkru kõikumist, mis on tervisele kahjulik.
Valgud: keskenduge kanalihale, kalale, pähklitele ja ubadele ning loomsetele valkudele. Piirake punast liha ja vältige töödeldud liha, sest isegi väikestes kogustes seda regulaarselt süües suureneb südamehaiguste, II tüüpi diabeedi, käärsoolevähi ja ülekaalu oht.
Tervislikud õlid: piirake võid ja vältige transrasvade kasutamist. Kasutage toiduvalmistamisel, salatitel ja toidulauas oliivi-, rapsi- ja muid taimeõlisid, kuna nad aitavad langetada kolesteroolitaset ja on südamele kasulikud.
Vesi: jooge vett, teed või kohvi (vähese või ilma suhkruta). Piirake piima ja piimatoodete (1-2 portsjonit päevas) ja mahla (1 väike klaas päevas) tarbimist ning vältige magusaid jooke.
Vahemeremaade dieedi kohta saate lugeda siit.
KUIDAS TOITUMINE JA ELUSTIIL MÕJUTAVAD KÄITUMIST?
Me kõik teame ütlust: “Me oleme see, mida me sööme”. Näiteks teame, et on olemas „häid“ ja „halbu“ toite, mis suurendavad rasvumise, diabeedi või südame-veresoonkonnahaiguste ohtu ning arstiteadus teab sellest üsna palju. Kuigi me ei tea veel täpselt, kuidas toit mõjutab aju tööd, on teadusuurigutes leitud teatud toitainete kahjuliku kui ka kaitsvat mõju käitumisele, nt impulsiivsele ja kompulsiivsele käitumisele (sunduslik käitumine).
TOITUMISE MÕJU VAIMSELE TERVISELE
Oleme toitumispsühhiaatria valdkonna alguses, mis võib olla märkimisväärseks uueks suunaks vaimse tervise eest hoolitsemisel [4]. Paljud uuringud on näidanud toitumise ja vaimse tervise vahelist tugevat seost ning toetanud „soolestiku-aju telje“ kontseptsiooni, mille abil aju ja soolestik suhtlevad kahepoolselt. Eat2beNICE on selle uuringu esirinnas ning viib selle kasvava valdkonna edasiarendamiseks läbi arvukalt uuringuid ja kliinilisi uuringuid.
Eat2beNICE nelja kliinilise uuringu käigus uuritakse järgmisi mõjusid:
Vahemeremaade dieet
Elimineerimise dieet
Probiootikumid
Multivitamiinid ja mineraalainete lisandid
Meie kliiniliste uuringute kohta saate rohkem lugeda siit lehelt
INTESTINAALNE AJUTELG: TERVISLIKU TOITUMISE SIDUMINE VAIMSE TERVISEGA
Samuti tahame mõista, kuidas toit või dieet võivad mõjutada meie aju toimimist ja vaimset tervist. Seetõttu uurime soolestiku-aju telge.
Soolestik ja aju on omavahel ühendatud ja “räägivad” omavahel kahepoolses suhtluses, mis sisaldab teavet kõige kohta alates nakkustest ja iiveldusest kuni meeleolu ja stressini.
Seda kahepoolset seost nimetatakse “soolestik-aju” teljeks. Hiljuti on meie soolestikus elavad bakterid (tuntud kui soolestiku mikrobioota) määratletud kui potentsiaalselt olulised mehaanilised panustajad soolestiku-aju teljele ja käitumisele ning vaimsele tervisele ja häiretele.
See on asjakohane kahel põhjusel:
- soolestiku mikrobioota toodab selliseid aineid nagu asendamatud aminohapped ja neil ainetel võib olla otsene mõju meie ajule ja
- meie soolestiku-mikrobioota struktuur ja funktsioon sõltuvad toidust, mida me sööme.
See tähendab, et kui suudame tuvastada ja muuta oma soolestiku mikrobiootat (toidu kaudu), võiksime põhimõtteliselt muuta (alati veidi) oma aju tööd. Eat2beNICE-is uurime, kuidas see töötab.