Agressiivsus

Dr. Noèlia Fernàndez Castillo
About the Author

Dr. Noelia Fernández Castillo is a postdoctoral researcher of the Centre of Biomedical Network Research on Rare Diseases (CIBERER) at the Genetics Department of the Universitat de Barcelona (Spain). She works in the fields of psychiatric genetics and neurogenetics, specifically on substance use disorders, migraine, and episodic diseases.


1) Mõiste
Agressiivsus on füüsilist või verbaalset rünnakut või provokatsiooni sisaldav käitumine, mis on säilinud läbi evolutsiooni ning mida leidub kõigis loomades, kuna see on vajalik ellujäämiseks. Agressiivne käitumine annab eeliseid ellujäämiseks ja paaritumiseks, kuid võib lõppeda ka teistele liiga tegemise või isegi surmaga. Agressiivsel käitumisel on nii oma hind kui ka kasu ning mõlemad, nii madal kui kõrge agressiooni tase, on hädavajalikud elus püsimiseks.

2) Kirjeldus
Inimeste agressiivset käitumist klassifitseeritakse tavaliselt reaktiivseks ja instrumentaalseks. Reaktiivne agressiivsus on emotsionaalne vastus ohule või millelegi, mida peetakse ohuks. Seda tuntakse tihti kui kuumaverelist agressiivsust, millega kaasnevad viha ja impulsiivsus. Proaktiivne (ennetav) agressiivsus on kaalutletud ning justkui tööriist, mida kasutatakse kindla eesmärgi täitmiseks. Sellist vormi kutsutakse ka külmavereliseks agressiivsuseks, mida seostatakse puuduva empaatia- ja halastusvõimega.

Vales kontekstis väljendatud agressiivne käitumine võib kaasa tuua vigasusi ja tõsiseid sotsiaalseid probleeme nagu näiteks vägivald, kuritegevus, mõrv või vägistamine. Agressiivsusega on seotud mitmeid psühhiaatrilisi diagnoose nagu näiteks käitumishäired, tõrges-trotslik käitumine, kalk-emotsioonitu käitumine, antisotsiaalne isiksusehäire ja psühhopaatia.

Nii geneetilised kui ka keskkondlikud faktorid põhjustavad agressiivsust, kusjuures kumbki seletab 50 % taolisest käitumisest. Kuigi on läbi viidud mitmeid
geneetilisi uuringuid, ei ole suudetud tuvastada kõiki agressiivsuse geneetilisi faktoreid. Senini on MAOA geen, samuti tuntud sõdalase geenina, üks enimuuritud geen, mida on seostatud agressiivsusega, kuid tegelikult on agressiiivsuse tekkega seotud veel rida teisi dopamiini ja serotoniiniga seotud geene ning hormoone.