Treening

Elena Koch
About the Author

Elena D. Koch is a sports scientist at the Mental mHealth Lab / Chair of Applied Psychology, Institute of Sports and Sports Science at the Karlsruhe Institute of Technology (KIT) in Germany. She is investigating the effects of physical activity on adolescents and adults with attention-deficit/hyperactivity disorder (ADHD).


1) Definitsioon

Treenimine (näiteks jooksmine või rattasõit) on füüsilise aktiivsuse alakategooria, mis kirjeldab igasugust skeletilihaste planeeritud ja struktureeritud füüsilist liikumist parandamaks kehalisi võimeid ning saavutamaks paremat tervist [1].

2) Kirjeldus

Treenimisega seotud mõisted on “füüsiline aktiivsus” ja “sport”. Füüsiline aktiivsus on treenimise ja spordi katustermin, mis kirjeldab igasugust skeletilihaste füüsilist liigutamist, millega kaasneb energiakulu (näiteks koristamine, trepist üles ronimine või jalutamine). Sellele vastandiks kirjeldab sport (näiteks jalgpalli või korvpalli mängimine) füüsilist aktiivsust, mis on struktureeritum kui treenimine, millel on kindlad reeglid ja eesmärk teistega võistelda või oma sooritust parandada [2].

Kasu tervisele

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO; 2010) kohaselt on treenimisest saadud kasu füüsilisele tervisele muskulatuuri ja kardiorespiratoorse seisundi paranemine, kaalu kontrollimine ning haiguste ennetamine ja rehabilitatsioon. Treenimine vähendab selliste krooniliste haiguste riski, nagu kõrge vererõhk, südamehaigused ja diabeet. Lisaks parandab see vaimset tervist ja vähendab riski psüühikahäirete, näiteks depressiooni, tekkimiseks [3].

Soovitused

Treenimist iseloomustavad parameetrid on kestvus, sagedus, intensiivsus, ja treeningu tüüp [2]. Maailma Terviseorganisatsioon [3] soovitab selleks, et treenimine avaldaks tervisele positiivset mõju, treenida vähemalt 150 minutit (kestvus) nädalas (sagedus) väiksema intensiivsusega või 75 minutit nädalas suurema intensiivsusega ning venitada peamiseid lihasgruppe kaks korda nädalas või sagedamini. Lapsed peaksid Maailma Terviseorganisatsiooni (2010) kohaselt treenima vähemalt 60 minutit päevas, ilma maksimaalse koormuseta. Väiksema intensiivsusega treeninguks võib pidada kiiret kõndi, mille käigus südametegevus veidi suureneb, suurema intensiivsusega treening on näiteks sörkimine, kui südametöö oluliselt suureneb ja hingamine kiireneb [4].

Treenimine ja Eat2beNICE

Eat2beNICE projekti üheks eesmärgiks on uurida toitumise ning füüsilise aktiivsuse ja treenimise preventiivseid ja kaitsvaid mõjusid impulsiivsele ja kompulsiivsele käitumisele nii populatsioonipõhisel kui patsientide valimil.